Skandaalid võivad muuta laenamise kallimaks

Kuigi Eesti pangandussektori finantsseis on hea ja seda ohustavad riskid väikesed, võivad Eesti turul tegusevate Skandinaavia pankade mainekahju tõttu halveneda Põhjamaade pangagruppide rahastamistingimused, mis võib muuta laenud kallimaks ja raskemini kättesaadavaks ka Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks.

 

Seni pole rahapesuskandaalid Eesti finantsstabiilsust ja Eestis tegutsevate pankade rahastamist eriti mõjutanud. Küll on aga langenud skandaali sattunud Põhjamaade pangagruppide aktsiate hind. Samuti vähendab aktsiaturgude mõju oluliselt asjaolu, et Eestis rahastavad pangad end valdavalt kodumaiste hoiustega.

 

Kuigi pangadussektoris on suuri tegijaid jäändu vähemaks ja keskpank soovib seada suurete erapankade eluasemelaenude portfellide kasvule päitsed, siis kasvas Eesti pangandussektori kogu maht mullu siiski 42%.

 

Anomaalselt suurt kasvu juhtis Luminor Grupi struktuurimuutus, mille käigus koondati Luminori Läti ja Leedu äride varade kontroll Eesti Luminori alla. Lõunanaabritel on nüüdsest, vaid Lumiori filiaalid. Teisalt nendib Eesti Pank, et Eesti finantssektori tervis sõltub nüüdsest rohkem Läti ja Leedu majanduse ja panganduse arengust.

„Eesti Panga jaoks tähendavad Luminoris aset leidnud muutused seda, et järelevalveotsustes tuleb varasemast enam arvestada ka teiste Balti riikide panganduse ja majanduse seisuga,“ ütles Eesti Panga ökonomist Hanna Jürgenson. Juhul kui Luminoril peaks tulevikus vaja minema erakordset likviidsusabi, peab seda pakkuma Eesti Pank kui grupi peakontori asukohariigi keskpank. Luminori struktuurimuutustest tulenevaid riske vähendavad pangagrupi tugev finantsseis ja omavahendite kõrge tase.

 

Eestis mõjutab finantssektorit kiire palgakasv ja tugev kindlustunne, mis võivad suurendada eluasemenõudlust ja kiirendada eluasemelaenude kasvu. „Majanduslikult heal ajal võidakse oma pikaajalist laenuvõimekust aga üle hinnata ja võtta üle jõu käivaid laene,“ nentis Jürgenson.

 

Teisalt märkis ta, et biimastel aastatel on Eesti inimesed küll eluasemelaenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud ja laenukahjumid on väga väikesed. Seetõttu on suuremad pangad hinnanud riskide katteks kapitali hoidmise vajadust väiksemaks.

 

„Kui aga majanduskeskkond peaks halvenema, võivad laenukahjumid oluliselt suureneda,“ sõnas Jürgenson. Nii plaanib keskpank eluasemelaenude riskide vähendamiseks plaanib kehtestada kommertspankadele nõude, mis näeb ette, et pank peab kapitalinõude arvutama vähemalt 15% eluasemelaenude mahu pealt.