E - R: 9.00 — 17.00 Uuring, mille tegi Eestis sel aastal ettevõte Intrum, mis osutab laenuhaldusteenust, näitab, et 22–44-aastased inimesed on hakanud Eestis sagedamini laenu võtma. Järsk tõus võib olla tingitud süvenevatest probleemidest tööturul.
Sel kevadel Insrumi tehtud üle-euroopalises uuringus märkis 32% 38–44-aastastest Eesti elanikest, et arvete tasumiseks tuleb sageli raha laenata. Mullu sügisel oli see näitaja vaid 10%. Samuti on hakanud 22–37-aastased inimesed sagedamini laenu võtma – praegu võtab selles grupis laenu sügisese 7% asemel 23%.
38–44-aastased Eesti elanikud olid Balti riikide aktiivseimad laenuvõtjad kõigi vanuserühmade seas. Neile on kõige lähemal 45–54-aastased Leedu elanikud (24%). Võrdluseks tuleb märkida, et praegu võtab Euroopas keskmiselt 18% elanikkonnast laene ja sügisel oli see näitaja 12%. “Laenuolukord on tihedalt seotud meie praeguste tarbimisharjumustega, sooviga täna hästi elada tuleviku arvelt – võib-olla ilma meie sissetulekute struktuuri ja maksekohustuste täitmise võime täieliku hindamiseta. Parimat jätab soovida ka regulaarne säästmine, ütles Intrumi Balti riikide tegevdirektor Ilva Valeika. “Viimase poole aasta jooksul on laenude võtmine Eestis sagenenud, kusjuures just sügisepoole, kui palgakompensatsioon saab otsa ja karta on tööpuuduse kasvu, võib leibkondade rahaline heaolu kõvasti kannatada saada”. Eestis polnud igakuiste kokkuhoiuvõimalustega rahul 79% vastanutest (2019. aasta sügisel oli selliseid vastajaid 61%).
Lätis (63%) ja Leedus (58%) pole olukord viimase kuue kuu jooksul oluliselt muutunud, samas kui kogu Euroopas on keskmine näitaja pisut tõusnud: 52% -lt 58% -le. 32% Eesti ja Läti vastanutest väitis, et nad ei hoia iga kuu kokku. Leedus on vastav näitaja 20%. Sel kevadel viis Intrum läbi tarbijate kiiruuringu COVID-19 pandeemia kohta osana Euroopa tarbija maksekäitumise aruandest, iga-aastasest uuringust, mida Intrum teeb alates 2013. aastast. COVID-19 uuringu raames küsitleti 4800 tarbijat 24 Euroopa riigist. Selle uuringu sihtrühmaks on üle 18-aastased isikud (mehed ja naised), kes vastutavad peamiselt või osaliselt oma majapidamises rahaasjade eest.
Minimaalne vastajate arv ühe riigi kohta oli 200 ning riigi esindusliku valimi tagamiseks kehtestati kvoodid riikide kaupa soo, vanuse ja piirkonna järgi.