Lätis  vähenes hüpoteeklaenude nõudlus

Kommertspanga Luminor andmetel on Lätis fikseeritud  hüpoteeklaenude 50% vähenemist. Sellest andis teada panga ekspert I. Krieva kinnisvara finantseerimise osakonnast.

Ekspertide sõnul on elanikud sissetulekute vähenemise tõttu väga mures oma tuleviku pärast  ning selles, et hüpoteeklaenude nõudlus on ajutiselt vähenenud, pole midagi üllatavat. Kuid statistika järgi püsib kõige suurem aktiivsus pealinna ja Riia rajooni kinnisvaraturul.

Nagu varem teatati, kehtestati 13. märtsist kuni 12. maini riigis COVID-19 pandeemia tõttu eriolukord.

Mis ettevõtetesse puutub, siis hakkas Lätis pangalaenude nõudlus vähenema juba eelmisel aastal. Sellest annavad tunnistust Läti Keskpanga ja Euroopa Keskpanga andmed. Juba eelmise aasta lõpus hakkasid pikaajalistest laenudest  loobuma riigi suurettevõtted. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete nõudlus laenude järele oli enam-vähem stabiilne. Suurettevõtete laenunõudluse vähenemine oli suuresti seotud sisefinantseerimise parema kättesaadavusega. Eksperdid märgivad, et tegemist on kasumi reinvesteerimisega, mida stimuleerib maksureform.

Sel ajal ennustasid Läti Keskpanga esindajad, et selline olukord püsib riigis ka 2020. aasta algul,  seda nii suur- kui väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Ent oma korrektiivid tegi koroonaviiruse pandeemia, mille tõttu riigi laenusüsteem tegi läbi palju muutusi. Keskpanga eksperdid märgivad, et suurenenud on nende laenutaotluste arv, mille pangad tagasi lükkavad, kasutatakse ka palju rangemat laenuvõtjate hindamise metoodikat. Praegu võib täheldada riigi kommertspankades tarbimislaenu ja autoliisingute nõudluse langust.

 

Mis puudutab hüpoteeklaene, siis on nende nõudlus vähenenud enam kui 50% ikka samadel põhjustel. Ekspertide arvates tuleb müüjatel alandada eluasemehindu, et kinnisvaraturg ei lõpetaks toimimist.