E - R: 9.00 — 17.00 Äriväljaande Dienas Businessi analüütikute sõnul on hoiuste madalat taset silmas pidades anda ettevõtetele ja eraisikutele laenu kõige atraktiivsematel tingimustel. Ent tuginedes Läti Panga uuele makromajanduse ülevaatele võib öelda, et antud mehhanism ei toimimisele ei ole põhjust lootma jääda.
Laenude intressimäärade kehtestamisel võtavad pangad ja pangandussektoriväline finantssektor arvesse ennekõike riigi finantsolukorra stabiilsust, rahastamise kulusid ja ka mistahes poliitilisi riske. Eelmise aasta teises kvartalis sai selgeks, et ettevõtetele antud laenud on muutunud vähem kättesaadavaks. Ent pidades silmas Euroopa Keskpanga elluviidavat poliitikat, muutusid 2019. aasta kolmandas kvartalis kättesaadavamaks just pankadeväliste krediidiorganisatsioonide ressursid.
Paljud Läti pangad on muutnud oma suuniseid ja teostavad nüüd laenutehinguid siseturul. Seejuures on laenude intressimäärad jäänud samale tasemele. Tagatisele kehtivad nõuded on muutunud rangemaks. Samuti on karmistunud lepingutingimused. Statistika kohaselt langeb igas neljandas Läti pangas pankadeväliste krediidiorganisatsioonide nõudlus suurte laenude järele. Seetõttu väheneb eraisikutele väljastatavate laenude maht. Jätkuvalt mõjutavad laenuturgu negatiivselt kapitali ebakindel päritolu, maksudest kõrvalehoidumine ja muud tegurid.
Statistika kohaselt vormistav 40% laenuvõtjatest laenu juba olemasolevate võlgade tasumiseks, mida ei saa kuidagi nimetada pädevaks finantsotsuseks. Meenutagem, et 2019. aastal toimusid riigi laenusektoris mõningad muutused. Aasta algusest on ettevõtte kohustatud teostama taotlejate maksejõulisuse kontrolli ülima rangusega. Samuti piirati laenusummasid. Regulatsioon muutus veelgi karmimaks eelmise aasta juulis, mil jõustus uus kiirlaenude marginaal, mis ei tohiks ületada intressimäära 0,07% päevas.