See, et Läti pangad määravad kogu Euroopa Liidus kõrgeimad laenuintressid, pole enam kellelegi saladus. Seimi finantssektori järelevalve allkomisjoni juhi Gatis Eglītise hinnangul ei ole selline olukord uhkustamist väärt. Seetõttu soovitab spetsialist leida võimalikult kiiresti lahendus pangaasutuste mõjutamiseks, et sundida neid alandama laenude intressimäärasid.
Lisaks märkis Eglītis, et kõrgete intressimäärade tõttu kannatavad Lätis nii investeeringute tase, majandustegevus kui ka laenumaht, mis kokku mõjutavad riigi üldist konkurentsivõimet. Spetsialist sõnul on suurimate kommertspankade bilansid peaaegu ideaalsed, kuid laenutegevus on peatunud. Seda olukorda ei saa pidada normaalseks.
Need kommertspangad õigustavad sellise olukorra tekkimist 1,3 mld euro suuruse kahjumiga, mis tekkis neil 2008. aastal, kuid need õigustused ei tekita mingit usaldust. Samuti olid need kahjud enamasti seotud pangandusasutuste endi vastutustundetusega.
Finants- ja kapitaliturgude komisjonil soovitatakse suhelda suuremate pangandusasutuste aktsionäridega jõulisemalt, tuues välja riskitaseme, mis pole juba kümme aastat vähenenud. Praeguseks on maksejõuetusprotsesse põhjalikult reguleeritud. Isegi suurettevõtetele on laenuintressid siiski ülikõrged. Selle põhjuseks on pankade suur soov teenida raha “heade” klientide pealt.
Pankade poolele asus Läti Rahandusliidu juhatuse esimees S. Bajare, kes märkas, et laenude kõrged intressimäärad ei tähenda alati suurt tulusoovi. Spetsialisti sõnul põhinevad need arvud sageli läbiviidud hinnangul – pangandusasutused tahavad rohkem laenata, kuid maksevõime, kapitali piisavuse ja ettevõtete laenuvormistamisvõime näitajad on väga madalal tasemel.