Kuidas juhtida majandus välja tootmise ja kaubanduse seisakust tekitamata uut kriisi? Millistes Euroopa riikides on kõige soodsamad laenutingimused? Millega seostada nii madalaid intressimäärasid ja kuidas see kõik võib lõppeda? Need küsimused on olnud aktuaalsed juba mitmete aastate vältel
Euroopa Keskpank on stagnatsiooniga võidelnud mitme aasta vältel, ent teatud ekspertide hinnangul on vastu võetud meetmed juba ebaefektiivsed. Mõnes Euroopa riigis, näiteks Hollandis, üritatakse leida lahendust investeerimisest. Probleemid laenudega on eriti teravad väikeste ja keskmiste suurusega ettevõtete jaoks, mis moodustavad üle 99% kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatest ettevõtetest Euroopas. Nende välisrahastus on tagatud praktiliselt ¾ osas pankade poolt.
Euroopas on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimise defitsiit viimase nelja aastaga märkimisväärselt vähenenud (hetkel on näitaja jõudnud 400 miljardi euroni). Nimetatud muutused on seotud pangalaenude väga madalate intressimääradega ning ka Euroopa Keskpanga suurenenud toetusega laiendatud laenuvõimaluste näol. Suurim lõhe pangalaenude nõudluse ja pakkumise vahel on registreeritud Hollandis (22% SKPst). Järgmisena leiame nimekirjast Belgia 14%-ga ja Prantsusmaa 9%-ga. Suurimaid probleeme laenudega täheldatakse Kreekas, Itaalias ja Iirimaal. Ekspertide hinnangul on nimetatud laenuintressimäärade languse taga kinnisvara väärtuse kasv, mis on mõnes Euroopa linnas jõudnud kriitilisele tasemeni.
Elanikkonna võlakoormus oli 2019. aastal uskumatult kõrge. Näiteks oli Hollandis hüpoteeklaenude koguvõlg üle 90% riigi SKTst. Teistes Euroopa riikides on antud näitaja jäänud pidama 55% juurde. Keskpank peab seda üheks tõsisemaks ohuks riigi finantsturvalisusele. Seetõttu kutsub Euroopa Keskpank suure eelarveülejäägiga riike üles edendama riigi majandust, et stimuleerida Euroopa majanduskasvu. Sellele vaatamata rõhutavad Hollandi ja Saksamaa rahandusministrid, et riikide valitsused teevad kõik endast oleneva, et nõudluse tase püsiks kõrge.