E - R: 9.00 — 17.00 Kreeka on järk-järgult väljumas pikaleveninud kriisist. IMF otsustas sulgeda oma esinduse Kreeka pealinnas, mis viitab sellele, et Ateena on valmis välja rabelema enam kui kümme aastat kestnud finantskriisist. 7. jaanuaril toimus Washingtonis Kreeka peaministri ja IMFi juhi kohtumine. Kreeka peaminister teatas oma avalduses, et riik on valmis väljuma finantskriisist.
Kyriakos Mitsotakise sõnul ootavad Kreeka ametivõimud kannatamatult viljakate suhete jätkumist Ateena ja IMFi vahel. Peaminister loodab, et koostööl on positiivne mõju mõlemale poolele. Mitsotakise sõnul tervitatakse Ateenas otsust sulgeda lähikuudel IMFi Ateena esindus. Sellisel viisil võib jätkuda Ateena ja IMFi koostöö ilma hetkel kehtiva range järelvalveta. Kolmas abipakett viidi lõpule 2018. aastal, kui Kreeka sai IMFilt ja eurotsoonilt kokku 290 miljardit eurot laenu kaheksaks aastaks. Summa on ettenähtud erakorralisteks laenudeks.
IMFi esindus alustas Kreekas täpselt kümme aastat tagasi, mil fond oli kutsutud osalema riigile osutatavas abiprogrammis. Algselt oli Prantsusmaa ja teised Euroopa riigid nimetatud abi kehtestamise vastu, kuna kartsid, et see tooks kaasa rahaliidu nõrgenemise. Rahaliste vahendite kogumise eestvedajaks sai Saksamaa, kelle arvates puudusid ELil piisavad vahendid Kreeka “rahalise sõnakuulmatuse” olukorra parandamiseks. 2019. aasta novembris tasus Ateena ennetähtaegselt 2,7 miljardi euro suuruse võla IMFilt saadud laenu, mis on oma olemuselt ELi institutsioonide laenust kallim. Tänu sellele vähenesid kogu võla teenindamise kulud märkimisväärselt. Kreeka ametnike sõnul kavatseb riik pärast laenuandjatelt nõusoleku saamist tasuda 2020. aastal enamiku IMFi laene ennetähtaegselt.