Kuigi pealinna kohal võib lugeda kokku arvukalt kraanasid, leiavad Eesti kinnisvaraeksperdid, et nii elamu- kui ka äripindade turg näitab selgeid stabiliseerumise märke, mis peaks uue kodu soetamise tegema veel järgmistel aastatel üsna jõukohaseks.
Tänavu kolmandas kvartalis teatasid mitmed kinnisvaraarendajad ambitsioonikatest elamu- ja äripindade projektidest. Nii pani Merko ehitus uue nurgakivi Uus-Veerenni arendusele, Pro Kapitalil valmis sai T1 kaubanduskeskus ja Citycon esitles 10 aastast visiooni Roccc al Mare tuleviku multifunktsionaalsest elamupiirkonnast.
Arendajatele annab enesekindlust lihtne fakt – kinnisvaraturule on sisenenud aastatel 1987 kuni 1991 sündinud noored, kes soovivad endale soetada esimest kodu. See tähendab, et nõudlus uute elamupindade järele on selgelt olemas.
Isegi kui eelpool nimetatud põlvkonna klient soetab endale vanema korteri magalarajoonis, lükkab see käima rotatsiooniefekti, kus juba jõukust kogunud vanema korteri omanik soetab tehingust saadud tulu abil endale korteri mõnes uusarenduses.
Selline loomulik kasvuprotsess näib kindlasti jätkusuutlik ka rahastajatele ja laenuandjatele. Kui hinnad jäävad laias laastus püsima praegustesse suurusjärkudesse ei näe pangandussektor vajadust tõsta laenude intressimäärasid.
Lisaks sellele toidab kinnisvaraturu stabiliseerumine jätkuv nõudlust paremate laenu- ja finantstoodete järgi. Kuna suurpangad on endiselt ääretult ettevaatlikud krediidi jagamisel, võivad Eesti turul tühimikku kasutada väiksemad, kuid nutikamad tegijaid.
Nimelt on praegu laenuturul selge puudus nutika finantstehnoloogia järele, mis aitaks erinevate laenupakkujate tooteid omavahel võrrelda ja sobiv välja valida. Antud valdkonnas on nähtud suuri edasiminekuid USA-s ja Lääne-Euroopas, kuid Eestis ootab see tühimik veel täitmist.