Tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul langes. Kas ka kinnisvaralaenu puhul?

Kolmandas kvartalis langes tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul 7,7% võrreldes mullu sama ajaga. Vaatamata madalamale tehinguaktiivsusele, püsis eluasemelaenude jäägi kasv ka kolmandas kvartalis 7% juures, mis on viimase aasta keskmine tase. Majapidamiste rahanduslik olukord on tugev ning see on võimaldanud neil koguda sääste. Viimase aasta jooksul on kodumajapidamiste hoiusekasv püsinud kümne protsendi lähedal, kusjuures hoiused kasvavad endiselt laenuportfellist kiiremini.

 

Tarbijate kindlustunne osta või ehitada lähiajal eluase pöördus aga selle aasta neljandas kvartalis järsult langusesse. Meedias on viimasel ajal sagenenud sõnavõtud läheneva majanduskriisi ja intressimäärade tõusu teemal. Seega võib üheks põhjuseks olla majapidamiste ettevaatlikkus, kuna paljudel on viimane negatiivne kogemus veel meeles.

Samas ei ole prognooside põhistsenaariumites majanduskriisiga lähiaastateks arvestatud ning ka intressimäärade tõus peaks Swedbanki hinnangul tulema aeglane. Kuna palgakasv peaks püsima tugevana, ei tohiks intressimäärade tõus eluaseme taskukohasusele olulist mõju avaldada.

 

Swedbanki indeksi järgi paranes korterite taskukohasus kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõigis kolmes pealinnas. Kiire palgakasv (8-10%) ületas seal korterite hinnakasvu ja eluasemelaenude intressimäärade tõusu. Kolmandas kvartalis oli eluasemete hinnakasv kõige kiirem Tallinnas, millele järgnes Riia (3,5%), samas kui Vilniuses keskmine ruutmeetri hind langes 1,9%.

 

Pealinnade võrdluses oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Lätis, millele järgnes Tallinn ja seejärel Vilnius.