Kuigi tänavu viimases kvartalis on Eesti majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks järsult halvenenud, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, et praegu pole põhjust krediiditeenuste pärast muretseda ja ehitusmahtude jahtumine näitab turu küpsemist.
Mertsina sõnul võivad selle taga olla intensiivistunud sõnavõtud ja artiklid võimalikust peatsest majanduskriisist ja intressimäärade tõusust.
“Samas ei ole majanduskriisiga arvestatud veel üheski lähiaastateks tehtud prognoosi põhistsenaariumis ning ka intressimäärade tõus peaks tulema aeglane,” selgitas ökonomist pressiteates.
Kui arvestada Eestis kiire palgakasvu jätkumist, siis ei tohiks Mertsina hinnangul lähiaastate intressimäärade tõus eluasemelaenu võtjatele probleeme tekitada.”Eluaseme taskukohasus viimastel aastatel halvenenud ei ole. Kuigi eluasemehinnad on koos suure nõudlusega kiiresti kasvanud, on ka netopalga kasv tugev olnud,” ütles ta.
Ehitusmahu kasv aeglustus
Mertsina kommenteeris statistikaameti teadet ehitusmahtude suurenemise kohta, öeldes, et ehitusmahtude nõrgema kasvunumbri taga on hooneehitustööde kasvu aeglustumine.
Kuigi Eesti ettevõtete ehitusmaht Eestis ja välisriikides aeglustus kolmandas kvartalis 16 protsendini ning ainult Eesti turgu arvestades 18 protsendini, on need ökonomisti hinnangul jätkuvalt tugevad numbrid. Mertsina sõnul näitab see, et ehitussektor andis ka kolmandas kvartalis majanduskasvu võrdlemisi tugeva panuse (selle aasta esimesel poolaastal tuli 30 protsenti majanduskasvust ehitusest).
“Kolmanda kvartali ehituse veidi nõrgema kasvunumbri taga olid hooneehitustööde kasvu aeglustumine Eestis ja nende vähenemine välisriikides. Rajatiste ehitus tegi kolmandas kvartalis aga aastases võrdluses taas tugeva kasvu. Kokkuvõttes on sel aastal ehitusmahu kasv püsinud eelmise aastaga sarnasel tasemel,” selgitas ta.