Arvamus: uued riskid Eesti pangandusturul

 Eesti pangandusturul on toimumas märkimisväärsed muutused: finantssektorit ohustavad uued riskid, samal ajal kui konkurents tiheneb tarbimislaenude ja väikeettevõtetele suunatud laenude turul, kirjutab Eesti Panga ökonomist Jaak Tõrs.

 

Eesti nüüdne pangandus kujunes suuresti välja sajandivahetusel. Selle põhilised märksõnad on olnud suur kontsentreeritus ja Põhjamaade emapangad. Põhjamaadest on Eesti pangandusse eksporditud stabiilsust ning ka riske ja likviidsust on juhtinud valdavalt emapangagrupp. Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide ülesanne oli kaasata hoiuseid ning pakkuda laene ja muid pangateenuseid.

Selle kõrval pakkusid mõned kohalikud väikepangad ja Danske Banki Eesti filiaal lisatulu saamiseks teenuseid ka mitteresidentidele. Seejuures ei peetud aga alati kinni rahapesu tõkestamise reeglitest, mis viis nende äritegevuse lõpetamise või ümberkujundamiseni.

 

Lisaks jõudis mitu välispanka, nagu Danske, DNB ja Nordea, aastatepikkuse tegutsemise järel järeldusele, et nad ei saavuta piisavalt suurt klientide hulka ega turuosa, mis tagaks sellise kasumlikkuse, nagu aktsionärid ootavad. Seetõttu on Danske loobunud Eestis ettevõtete ja eraisikute teenindamisest ning DNB ja Nordea loonud ühise Baltikumi-ülese panga Luminor.

 

Eesti väikepankade tõus

 

Piisavalt suure klientide arvu ja korraliku kasumlikkusega Rootsi pankade Swedbanki ja SEB üksuste ning nišiteenust pakkuvate välispankade filiaalide kõrval on viimastel aastatel esile tõusnud ka mitu kodumaist väikepanka, nagu LHV, Bigbank, Inbank ja Coop Pank (endine Krediidipank).

 

Nende aktiivsus klientide kaasamisel ja laenude pakkumisel on suurendanud nende laenuportfelli ja elavdanud konkurentsi eelkõige tarbimislaenude pakkumisel ja väikeettevõtete rahastamisel. Majanduse rahastamise jaoks on see hea. Teisalt suurendab see riske, kuna tarbimislaenud moodustavad laenuportfelli riskantseima osa.

 

Hoopis vastupidi on seis eluasemelaenuturul, kus seni tegutses aktiivselt neli panka, aga nüüdseks on üks pank eluasemelaenude pakkumise üldse lõpetanud ja teine eluasemelaenude andmist piiranud.

Muutunud turuolukorda peegeldavad veidi kasvanud intressimäärad. Seni on kaks suurimat turuosalist ja vähemal määral ka mõni väiksem pank siiski suutnud laenunõudlust rahuldada ning eluasemelaenuportfell on kasvanud ligi 7 protsenti aastas.

 

Need muutused on parandanud eelkõige väiksemate ettevõtete rahastamisvõimalusi. Turuosade ümberjagamine ja uute klientide otsimine loob ühelt poolt ettevõtetele uusi võimalusi, kuid teisalt nõrgestab ajaloolist lojaalsusel põhinevat suhet panga ja kliendi vahel.

 

Eelkõige puudutab see ettevõtteid, kes peavad laenude refinantseerimisel või projektide rahastamisel uuele pangale enda laenukõlblikkust tõestama. Pankadel on rohkem võimalusi kliente valida ja küsida neilt kõrgemat laenuintressi. Laenude kättesaadavus peaks aga säilima kõigis ettevõtlussektorites.

 

Kokkuvõttes muutub meie pangandussektor nii rahvusvaheliste finantsturgude arenguga seotud riskide kui ka maineriskide suhtes haavatavamaks. Samas konkurents peaks väikeettevõtetele ja eraisikutele lühiajaliste laenude andmisel suurenema. See paneb keskpanka mõtlema uute riskide peale.