Omega Laen on alates 2009. aastast pakkunud kinnisvara tagatisel laene nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Rääkisime Omega Laenu juhatuse liikme ja osaniku Eduard Kimaskiga sellest, kuidas ettevõte keset majanduskriisi sündis, mille poolest alternatiivne finantseerimine panga rahastusest erineb ning mida on triatlon talle ettevõtte juhtimise kohta õpetanud.
Kuidas jõudsid ettevõtluse ja finantsvaldkonnani?
Õppisin ülikoolis pangandust ja ettevõtete finantsanalüüsi ning asusin pärast lõpetamist tööle panka. See oli 1990. aastatel – töötasin Sotsiaalpangas, mida praegu enam ei ole. Sain seal põhjaliku pildi sellest, kuidas pangandus töötab ja kui tugevalt kogu laenuandmine standardiseeritud on.
Just pangas töötades märkasin, et paljud kliendid ei saa oma taotlusele heakskiitu mitte sellepärast, et nende äriplaan oleks halb, vaid lihtsalt seetõttu, et nad ei mahu panga standarditesse. Siis tekkiski arusaam, et lahendus võiks peituda alternatiivses finantseerimises.
Milline on olnud sinu roll Omega Laenu loomisel ja kujunemisel?
Enne Omega Laenu töötasin ALG Liisingu AS-s, mis tegeles samuti alternatiivse laenamisega ja on nüüd meie emaettevõte. Sealt kasvas välja idee luua koos partneriga oma ettevõte – nii 2009. aastal Omega Laenu asutasimegi.
Millist probleemi soovisite Omega Laenu loomisega Eesti finantsturul lahendada?
Ajastus oli omamoodi vastuoluline: 2009. aastal algas majanduskriis, kinnisvarahinnad langesid ja paljud ettevõtted läksid pankrotti. Meie nägime selles aga head stardikohta. Kõige julgemad arendajad alustasid uusi projekte just kriisi ajal, kuid pangad ei olnud nõus neid rahastama: nende finantsnäitajad olid probleemsed ja keegi ei osanud ennustada, kui kaua kriis kestab. Meie uskusime, et paari-kolme aastaga on kriis möödas ja algab uus tsükkel.
Tol ajal oli Eestis kinnisvara tagatisel laenu üldse väga raske saada, nii ettevõtetel kui ka eraisikutel. Meie pakkusime lahendusi ja nii sündiski Omega Laen. Nägime oma kohta finantseerimisturul väga selgelt.
Mis eristab Omega Laenu teistest laenuandjatest?
Pankadest eristab meid see, et me püüame alati leida lahenduse – ka siis, kui olukord või äriplaan on keeruline. Toon näite: arendaja tuleb projektiga, mis on alles algusetapis ja mille eelmüüki pole veel alustatud. Pangad nõuavad üldjuhul 20–30% eelmüüki, enne kui üldse rahastamist kaaluvad. Meil sellist nõuet ei ole. Analüüsime äriplaani tervikuna – asukohta, ehitushindu, eeldatavaid müügihindu – ja otsime kliendile sobiva lahenduse.
Meie intressid on pankadest umbes 3–4% kõrgemad, kuid vastu saab klient kiired otsused ja paindlikkuse. Meil ei ole neid jäiku piiranguid, mis pankadel. Samas ei tähenda kiirus ja paindlikkus vastutustundetust. Me süveneme igasse projekti põhjalikult.
Oluline eristus on ka see, et me nõustame kliente. Meie meeskonnas on kinnisvaraarenduse kogemusega inimesi, kes oskavad nõu anda, mida projektis võiks paremini või teisiti teha, isegi siis, kui projekt on alles projekteerimisjärgus. Nii et meie teenus on tegelikult rahastamine koos nõustamisega. Ehitusteenust me muidugi ei paku, aga sisulise nõuga oleme alati olemas.
Teistest pangavälistest laenuandjatest eristab meid maht. Oleme Eestis alternatiivsete laenuandjate seas suuruselt teisel kohal ja tänu rahvusvahelisele kapitalile suudame finantseerida ka suuremaid projekte, kusjuures ühe projekti maht võib ulatuda 1,5 miljoni euroni. Paljud konkurendid nii suuri ega ka keskmise suurusega projekte rahastada ei suuda.
Milliste eesmärkide või olukordadega kliendid kõige sagedamini Omega Laenu poole pöörduvad?
Eraisikute puhul on Eestis väga levinud olemasolevate kiirlaenude refinantseerimine. Kiirlaenud on kõrge intressiga ja tihti näeme kliendi kontoväljavõttest, et ta võtab pidevalt uusi laene, et vanu tagasi maksta. See on nõiaring. Meie koondame kõik need laenud üheks: meie laen on kiirlaenudest oluliselt soodsam ja periood võib olla kuni kolmkümmend aastat, mistõttu paraneb kliendi igakuine rahavoog märgatavalt. Ja me jälgime alati, et klient suudaks laenu ka teenindada. Mõnel juhul on see kliendi jaoks sisuliselt ainuke väljapääs.
Teine levinud vajadus on remondilaen: inimene ostis pangalaenuga korteri, mis vajab remonti, aga pank lisarahastust ei võimalda. Meie pakume remondilaenu ja seame oma hüpoteegi panga järel teisele kohale. Laenu võetakse ka näiteks auto soetamiseks.
Ettevõtete poolelt pöördutakse kõige sagedamini käibekapitali rahastamiseks, nagu kaubandustehingud või jooksvate kulude katmine ajavahemikul, mil müügitulu on oodata, aga pole veel laekunud. Me analüüsime olukorda ja kui on näha, et raha teatud aja pärast tõepoolest tulemas on, saame olla sillaks.
Ning muidugi kinnisvaraarendajad – mahult on nemad meie suurim kliendigrupp, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega arendajad. Kõige suuremad, mitme miljoni euroste projektidega tegijad lähevad üldjuhul otse panka.
Millal võib alternatiivne finantseerimine olla kliendile sobivam lahendus kui tavapärane pangalaen?
Esiteks siis, kui on vaja kiiret otsust. Pankadest võib vastuse ootamine venida, meie otsus sünnib paari päevaga ja tehinguni jõuame tavaliselt nädalaga.
Teiseks, arendusprojektide algfaasis, kus eelmüüki veel pole alustatud. Pank sellises etapis ei finantseeri, meie küll.
Ja kolmandaks, üürirahavoo peale ehitamine. Hea näide on stock-office’id, mis on Eestis praegu väga populaarsed: ladu ja kontor ühes hoones, mis ehitatakse väljaüürimise eesmärgil. Pank on valmis sellist objekti rahastama alles siis, kui hoone on valmis ehitatud ja üürnikele üle antud – siis juba pikaajalise laenuga. Aga ehitusetappi pank ei rahasta. Siin tulemegi meie mängu: finantseerime ehituse ja kui hoone on valmis ning üürnikud sees, refinantseerib klient meie laenu pangas. Meil on portfellis praegu mitu sellist arendust.
Millised kolm asja peaks inimene enne laenu võtmist läbi mõtlema?
Esiteks: millest ma laenu tagasi maksan? See peab tuginema püsivale sissetulekule või toimivale äriplaanile, mitte tagatisele.
Teiseks: mis saab siis, kui asjad ei lähe plaanipäraselt? Kui müük venib, hinnad langevad või sissetulek väheneb, siis kas mul on varuplaan?
Ja kolmandaks: kas mu eelarve on realistlik? Mitte kõige optimistlikum stsenaarium, vaid selline, mis vastab tegelikele turutingimustele.
Millest saad aru, et kliendi plaan on hästi ette valmistatud ja rahastamist väärt?
Kõige olulisem märk on see, kui klient on läbi mõelnud mitte ainult positiivse stsenaariumi, vaid ka riskid. Kui äriplaanis on kirjas, mis juhtub siis, kui müük kestab oodatust kauem või müügihinnad langevad, ja klient on endale selgeks teinud, kuidas ta sellises olukorras käitub. Sellisel juhul mõistame, et plaan on läbi mõeldud.
Vaatame ka eelarve realistlikkust: kas müügi- ja ehitushinnad vastavad turutingimustele või on liiga optimistlikud.
Eraisikute puhul arvestame ainult püsivat sissetulekut. Kui klient saab näiteks dividende, siis neid me laenuvõimekuse arvutusse ei võta – sel aastal on dividendid, järgmisel ei pruugi enam olla. Ja kui klient ka ise oma taotluses hüppelisi laekumisi arvesse ei võta, on see meie jaoks selge plussmärk: inimene saab aru, et juhusliku tulu peale ei saa loota.
Millised on kõige levinumad eksiarvamused kinnisvara tagatisel laenamise kohta?
Esimene: „Mul on kinnisvara, järelikult saan laenu.“ Nii see ei ole. Kinnisvara on teine valik. Esimene on alati kliendi tagasimaksevõime ehk sissetulek või äriplaan. Sellele peab laen tuginema.
Teine: „Makseraskuste korral müüb laenuandja kinnisvara kohe maha.“ Tegelikult on kinnisvara müük kõige viimane valik. Kui kliendil tekivad raskused, siis kõigepealt suhtleme, arutame ja pakume näiteks maksepuhkust. Meie soov on alati, et laen saaks tagasi makstud, mitte et tagatis realiseeritaks. Juhtub sedagi, aga see on tõesti viimane samm.
Ja kolmas: „Kui mul täna läheb hästi, läheb ka viie aasta pärast.“ Kahjuks ei pruugi see nii olla. Paari-kolme aasta vaates tasub alati arvestada ka negatiivse stsenaariumiga, näiteks tuleb arvestada euribori võimalikku kasvuga, mis suurendab laenu tagasimakset. Maailmas toimuvaid muutusi on raske ette näha.
Kuidas leiate tasakaalu kiire otsuse, paindlikkuse ja vastutustundliku laenamise vahel?
Kiire otsus ei tähenda pealiskaudset otsust. Me süveneme igasse projekti: analüüsime äriplaani, kontoväljavõtteid, sissetulekuid ja kohustusi. Just see analüüs annabki meile kindluse, et klient suudab laenu teenindada – ja võimaldab meil samal ajal kiiresti otsustada. Nähes plaanis nõrku kohti, ei ütle me lihtsalt ei, vaid arutame kliendiga läbi, kuidas plaani tugevamaks teha.
Kas on mõni kliendi projekt, mille areng või lõpptulemus on sulle eriti hästi meelde jäänud?
Kõige rohkem meeldivad mulle projektid, kus aitame kliendil teha arenguhüppe. Üks arendaja tuli meie juurde ühe maja arendusprojektiga. Rahastasime selle ja tal õnnestus maja kiiresti eelmüüa ning kohe järgmise maja ehitusega alustada. Poole aasta pärast oli tal meie toel ehitamisel juba viis maja korraga. Ta müüs kõik edukalt maha ja tuli seejärel tagasi veel suurema, kümne maja projektiga.
Sellised lood ongi kõige paremad: meie teenime intressi, klient teeb oma ettevõttes korraliku kasvuhüppe. Mõlemad võidavad.
Milliste spordialadega sa tegeled ja mida sport sulle pakub?
Tegelen triatloniga. Seal on kolm ala – ujumine, rattasõit ja jooks – ning nende vahel tuleb kogu aeg tasakaalu otsida. Kui treenid ühte rohkem, oled selles tugevam, aga teisi ei saa ka unarusse jätta.
See võtab palju aega, aga distsiplineerib. Eelkõige õpetab see aega planeerima: ettevõtja ja sportlasena pean jätma aega nii perele kui ka tööle. Sport aitab ka keskenduda ja kiiresti otsuseid langetada. Vahel mõistad, et kui sa praegu ei otsusta, siis homme sul selleks enam võimalust ei ole. Ja triatlon õpetab kiiresti ühelt teemalt teisele ümber lülituma, ilma et kontsentratsioon kaoks.
Mida on vastupidavussport õpetanud sulle eesmärkide seadmise ja järjepidevuse kohta?
Vastupidavusspordis ei sünni tulemus ühest trennist – see on pika aja jooksul järjepidevalt tehtud tööosade summa. Ja teine oluline õppetund: üks halb päev ei ole maailma lõpp. Ka vigastus, mis treenimist takistab, ei tähenda, et kõik on läbi. Lahendus tuleb leida ja edasi liikuda.
Kui palju sarnanevad sinu arvates spordiks valmistumine ja ettevõtte pikaajaline arendamine?
Väga palju. Ettevõtte kasv ei toimu ühe päeva ega ühe tehinguga – see on pikaajaline kulg, milles pead kõigeks valmis olema. Samal ajal pead nägema, kus ettevõte võiks olla aasta, kahe või kolme pärast, ja selle järgi planeerima.
Vastupidavussport õpetab ka tempot hoidma: jõudu tuleb jagada nii, et seda jätkuks lõpuni, mitte nii, et annad alguses endast kõik ja lõpus pole midagi järel. Täpselt sama kehtib äris.
Millisena näed Omega Laenu rolli Eesti laenuvaldkonnas järgmise viie aasta jooksul?
Professionaalse ja kliendisõbraliku alternatiivse laenuandjana. Ja mitte ainult Eestis, vaid ka Leedus ja Poolas, sest oleme rahvusvaheline ettevõte. Meie eesmärk on kasvatada portfelli kvaliteetsete klientide kaasamisega ning pakkuda jätkuvalt professionaalset rahastamist. Numbrilisi tulemusi ma viie aasta peale ei ennustaks – need olenevad juba konkreetsetest tingimustest –, aga suund on selge: kasv ja võimalikult palju tehinguid, kus võidavad lisaks meile ka kliendid.