Euroopa Keskpank järgmisel aastal intressi ei tõsta

Detsembrikuisel istungil otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,40%.

 

Nõukogu eeldab, et baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel ka vähemalt 2019. aasta suvel ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

See tähendab, et laenude intressid jäävad ka järgmisel aastal tänavusele tasemele.  Seda hoolitamata sellest, et mitmed pankurid kui ka analüütikud on eeldanud järgmise aasta kolmandasse ja neljandasse kvartalisse intressimäärade tõusu.

 

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses märgitakse, et varaostukava raames tehtavad netovaraostud lõpetatakse …

Arvamus: uued riskid Eesti pangandusturul. Kas aga need on laenudega seotud?

 Eesti pangandusturul on toimumas märkimisväärsed muutused: finantssektorit ohustavad uued riskid, samal ajal kui konkurents tiheneb tarbimislaenude ja väikeettevõtetele suunatud laenude turul, kirjutab Eesti Panga ökonomist Jaak Tõrs.

 

Eesti nüüdne pangandus kujunes suuresti välja sajandivahetusel. Selle põhilised märksõnad on olnud suur kontsentreeritus ja Põhjamaade emapangad. Põhjamaadest on Eesti pangandusse eksporditud stabiilsust ning ka riske ja likviidsust on juhtinud valdavalt emapangagrupp. Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide ülesanne oli kaasata hoiuseid ning pakkuda laene ja muid pangateenuseid.

Selle kõrval pakkusid mõned kohalikud väikepangad ja Danske Banki Eesti filiaal lisatulu saamiseks teenuseid ka mitteresidentidele. Seejuures ei peetud aga alati kinni rahapesu tõkestamise reeglitest, mis …